Valge maika

15. novembril 2014. aastal käisin Tartu Kunstimuuseumis ka teisel näitusel, mille nimi oli „Valge maika“. Kuraatoriks oli Flo Kasearu ja näitusel eksponeeritud tööd paiknevad Tartu ja Eesti kunstimuuseumist, Eesti Spordimuuseumist, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Telefilmist, erakogudest ja kunstnikelt.

„Valge maika“ meeldis mulle väga. Sisse astudes sain kohe aru, et seda ma saan nautida. Selle keskseks teemaks oli valge maika, mida näidati erinevates situatsioonides ja ajastutes. Näitus oli jaotatud nelja ruumi: esimeses ruumis olid portreed maikakandjatest, teises olid maikades inimesed erinevaid tegevusi tegemas, kolmandas ruumis olid sportlased maikades ja neljandale ruumile, kus taustaks käis rütmiline muusika, ma ei teagi nime anda. Näitus oli väga huvitav ja samas veider; näha oli valget maikat erinevatest külgedest. Näiteks oli seal Kaur Kenderi portree Herkki Erich Merila poolt. Kolmandas ruumis oli näiteks XXII suveolümpiamängude maika, samuti oli ka ENSV maika. Neljandas ruumis oli näiteks selline Krõõt Tarkmeele teos, kus oli küsitud:“Soovid sa mu lemmikansamblit katsuda?“ Laest rippusid mitmed maikad, millel olid mustrid näiteks tablettidest, sisse põletatud aukudest jne. Kõrvale oli pandud ka paber, mis seletas lahti mustrite koodi. Sealt sai teada, mis bänd oli maikal kirjutatud. Näiteks üks nendest oli The Smiths.

Seega saan öelda, et näitus meeldis mulle väga. See oli huvitav ja mitmekülgne; kuigi keskne teema oli ainult maika, oli seda siiski näidatud väga erinevatest külgedest, mis ei tekitanud kordki igavust. Ka selline lihtne riideese, mida kunagi kanti ainult sporti tehes ja mida tänapäeval kantakse väga erinevatel eesmärkidel, lubab endast luua nii kireva ja üllatuslikul moel ka huvitava pildi. 

Näitusel ei tohtinud pildistada. Need pildid on võetud Internetist: