Edmunds Jansons "The Isle of Seals"

Samuti käisin 20. märtsil 2014 aastal veel ühel näitusel. See oli Edmunds Jansonsi „The Isle of Seals“. Tegu on lätlasega, kes on õppinud ka Eestis. Näitus asus Tallinna Linnagaleriis. Algselt ei osanud ma sellest näitusest midagi oodata. Aga lõpuks osutus see üheks lemmikuks galeriiks, kus käisin.

Sisse astudes märkasin, et sellel näitusel ei ole väga palju maale, pilte, joonistusi. Oli kaks televiisorit, kust näidati joonisfilme ning üks eraldi hämar ruum, kus näidati projektoriga ka üht joonisfilmi. Olid ka mõned joonistused ning siis oli seal üks kaamera ning kaamera taga seinal oli palju pisikesi pilte, mis pani mind kohe mõtlema, et need on tehtud selle kaamera poolt.

Mulle väga meeldis, et sellel näitusel oli kolm joonisfilmi, mille vaatamist ma nautisin. Kahjuks ei saanud ma nende sisust eriti aru- ühes oli kujutatud lindu („International Father's Day“), teises oli kujutatud koori ja koorijuhti ning kuidas nad sisenesid majja ning liftiga sõitsid ning koorijuhil oli sellega raskusi („Choir Tour“). Kolmandas filmis, mis oli eraldi hämaras ruumis, kujutati meest, kes tahtis pildistada ühel saarel, kuid see kuidagi ei õnnestunud („The Isle of Seals“).

Kõik need filmid olid veidrad ja teistsugused – mulle meeldisid. Kõige rohkem meeldis mulle algselt „Choir Tour“ - ma ei saanud selle mõttest absoluutselt aru, kuid siiski oli selles midagi imelikku ja huvitavat, mis mind köitis. 

Samuti meeldis mulle ka „The Isle of Seals“. Sellest hiljem lugedes sain aru, millest see rääkis. Seal oli kujuteldav saar, millele saabus dokumentalistist fotograaf, kes oli algselt väga rõõmus ja ärevil. Hiljem asendus see hävitava mittemõistmisega, kus kombed olid niivõrd võõrad. Nii sai sellest filmist lugu sügaval sisemuses peituvast paigast, kus sünnivad tema autorile olulised küsimused kunstniku vastutusest tema poolt ära kasutatud tegelaste suhtes. Peale selle filmi vaatamist sain aru, et see kaamera, mis näitusel väljas oli, on sama, mis oli selles lühifilmis. Neid kaamera taga seina peal olevaid pilte vaadates olid need ka samad, mis tehti joonisfilmis fotograafi poolt. Minu arvates oli see väga huvitav seos.

Seega kokkuvõtteks ütlen, nagu juba ennegi mainisin, et see on üks minu lemmikutest näitustest, mida külastasin. Mulle meeldisid need lühifilmid. Kuna olen suur filmide vaataja, siis oli see näitus väga vahva. Isegi see, et nende filmide sisust ma aru ei saanud, ei heiduta mind- mulle meeldis nende veidrus.