Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal

http://static.err.ee/gridfs/20A883F141DB49E64CDBAE27D812D6CB40533BAA099D1046A137B33B82CBC0F6.jpg?width=718

14. septembril 2013. aastal käisin Tartu Kunstimuuseumis, kus asus ka kolmas näitus, mille nimi oli „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“. 

Näituse kuraatoriteks olid Reeli Kõiv ja Tõnis Tatar. 

Seal olid välja toodud 60 autori tööd: Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Gerhard von Rosen, Hugo Lepik, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Paul Burman, Roman Nyman, Märt Pukits, Johannes Einsild, Johannes Võerahansu, Karl Pärsimägi, Eduard Timbermann, Villem Ormisson, Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Elmar Kits, Alber Kesner, Juhan Nõmmik, Eduard Kutsar, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Albert Anni, Elmar Leppik, Ellinor Aiki, Arnold Alas, Arne Miikmaa, Luulik Kokamägi, Aleksander Suuman, Johannes Saal, Lepo Mikko, Richard Sagrits, Juhan Pütsepp, Richard Uutmaa, Kalju Nagel, Lüüdia Vallimäe-Mark, Henn Roode, Johannes Uiga, Konstantin Süvalo, Viktor Karrus, Varmo Pirk, Valdur Ohakas, Lola Liivat, Lembit Sarapuu, Olga Terri, Leili Muuga, Olav Maran, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Jüri Palm, Aili Vint, Toomas Vint, Kristiina Kaasik, Imat Suumann, Peeter Allik, Eda Lõhmus, Jan Tammik, Hermes Sarapuu, Anna Hõbemäe. 
Tööd, mis seal olid, olid tehtud viimase saja aasta jooksul.

Kui sinna näitusele läksin ja selle pealkirja nägin, siis olin kindel, et välja on pandud loodusmaalid. Muidugi see nii ka oli. Olin selle üle väga õnnelik. Elasin lapsepõlves maal ja seega on loodus mulle lähedane ning neid maale vaadates tundsin sidet Eesti loodusega ja väga nautisin sealseid pilte. 

Näitus oli üles ehitatud väga huvitavalt. See koosnes erinevatest ruumidest, millel oli igaühel oma teema vms. Esimesena imetlesin Eesti metsasügavusi. Ruum, kus need maalid olid, oli tumeroheline ja sügavalt keskendudes tundsin, et olengi kuskil kaugel metsas ning linnast ja selle mürast eemal. Järgmisena olid maalid lagendikest ja rabadest, siis veekogudest, järvedest ja jõgedest. Viimaks sain nautida pilte rannikutest ja mereäärest. Samuti läksid ka ruumide seinad heledamaks ja heledamaks. See tegi maalidesse sisse elamise lihtsamaks ja nauditavamaks. Mõndade maalide juurde oli pandud ka autori mõtteavaldus oma teose kohta või oli lihtsalt info autorist. Neid oli huvitav lugeda.

Kõik need kaunid looduse maalid panid mind meelde tuletama, kui sügav ja imeline on Eesti loodus tegelikult. Võrreldes mõne teise riigiga, kus on suured mäed ja võimas loodus, saame aru, et Eesti loodus on rahulik ja kerge. Kuid see ei pruugi ju olla halb? Sellel näitusel sain sellele kinnitust. 

Kahjuks ei tohtinud näitusel pilte teha. Siin avaldatud pilt on võetud Internetist.